LÜHIÜLEVAADE CEUCO’st 

Euroopa vennaskondade taustalugu
Toidu- ja joogikultuuriga seonduvaid vennaskondi on Euroopa ajaloos olnud alates keskajast. Järjepidevalt, kõige vanemaid keegi öelda ei oska, sest mõni ühing on nii vana, et asutamisotsuseid sel ajal kirja ei pandud. Vabaühendusena kokkutulnud ja kooskäinud vennaskondade eesmärgiks oli ühiselt oma alal midagi paremaks teha ja koos endi huvide eest seista. Eesmärgid ühendasid samal alal tegutsevaid inimesi, aga äri- ja tegevushuvide kõrval kujunes tähtsaks sõna „vendlus“ ehk üksteise usaldamine ja toetamine. Edukad vennaskonnad on maha jätnud palju positiivseid ajaloojälgi.  

CEUCO - rahvusvaheline ühendorganisatsioon
90-ndate lõpuks oli kujunenud olukord, kus Euroopa Liidu tolleaegsete liikmesriikide vaheline kaubandus- ja kultuurisuhtlus oli aktiivne ka toidu ja joogi alal. Kohalikud joogi- ja toidutootjate, müüjate, toitumisspetsialistide ja toidukultuuri ühendused seisid ühise probleemi ees: kuidas säilitada kohalike, traditsiooniliste, toodete tarbimist ning samal ajal aktsepteerida teistest EL piirkondadest saabuvaid uudistooteid. Teine küsimus oli, kuidas suhtuda teises piirkonnas toodetavasse samasugusesse toidutootesse, mis on pealtnäha konkurent-toode. Osad toidutootjate ühendused leidsid lahenduse sellega, et hakati kujundama kaubamärki mis kirjeldab detailideni ja garanteerib selle piirkonna toidu või joogi kohaliku päritolu ja kvaliteedi. Nii sündisid EL geograafiliste toidupiirkondade tunnusmärgid ning see traditsioon kasvab järjest uutes piirkondades.

2003-ndal aastal tulid kokku Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania mõjukamate önogastronoomia ühenduste esindajad ning lepiti kokku ühine, kõikide euroopa riikide vennaskondi ühendava organisatsiooni loomine. Selleks kutsuti 7.novembril 2003 kokku önogastronoomia venneskondade kongress Brüsselis, EL parlamendis, kus asutati Conseil Europeen de Confreries Bachiques, Gastronomiques, des Produits Elabores et des Produits du Terroir, kasutus-lühendina CEUCO.  
2004 - toimus ühiskogunemine Valencias, Hispaanias. Selleks ajaks olid CEUCO’ga liitunud Portugali vennaskonnad.

(Valencia)
 
(Kongressi plakatid vasakult paremale, Verona, Porto, Korfu, Levico Terme, Santiago de Compostella, Bordeaux)
2005 - koguneti Veronas, Itaalias.
2006 - liitusid ühinguga Suurbritannia, Eesti ja Kreeka, kongress peeti Portos, Portugalis.
2007 - kongress peeti Corfu saarel, Kreekas.
2008 - toimus kongress Levico Terme’s, Itaalias, uueks liikmeks lisandus Ungari ja külalisena oli kohal Norra.
2009 - kongress peeti Santiago de Compostellas, Hispaanias, kus võeti uuteks liikmeteks Belgia vennaskonnad, külalisena oli kohal Jaapan.
2010 - kongressi kogunemise paigaks on Bordeaux.

Veinimaailm CEUCO liikmena:  ühing on kutsutud liikmeks aastast 2006 ja saanud Aurumi auhinna euroopa veinikultuuri tutvustamise eest aastatel 1999-2006 (aktiivne internetileht, veinimesside korraldamine, rahvusvahelise veinivõistluse Estonian Wine Challenge läbiviimine). 2008-ndal nimetati CEUCO hea tahte saadikuks klubi liige, ettevõtja Leho Alliksoo, kes toetab eesti parima toidukultuuri arengut läbi aktiivse vabategevuse. 2009. anti tunnustus klubi liikmele, Martin Kiilole, kes korraldas internetis fotovõistluse Toidufoto.

 MIKS ?

1990-ndate aastate lõpuks oli Lääne-Euroopa toiduainete turg oluliselt muutunud. 60-ndatel alguse saanud rahvusvaheliste toidu-kontsernide kiire areng tõi müügilettidele sellised kaubamärgid nagu Coca-Cola, Pepsi, Kraft, Budweiser, Constellation jne. Lisaks suurte kaubamärkidele eelistamisele, valisid tarbijad uue toitumisstiili: piiratud menüüga kiirtoidu.

 Kontsernide käes oli võim:
*  nende kaupadel olid väiksematest tootjatest madalamad müügihinnad,
*  rohkem raha ehk parem võimalus tegeleda uute toodete arendamisega ja vajadusel finantseerida müügikohti,

*  pidev tootetugi reklaami näol ning regulaarseid müügitreeninguid saav meeskond.

Väiksemad, konkureerivad tootjad midagi sellist vastu panna ei suutnud ja jäid olukorda, kus tuli valida – ühineda ja muutuda suureks või saada kvaliteettootjaks ning otsida teistsuguseid enesetutvustamise võimalusi.   

Toiduainete kvaliteet jääb kontsern-tootjatel keskpärasele tasemele: keemiliselt koostiselt lubatu piiridesse ning „tüüpilise” maitse raamidesse, erandiks on nn. tipu-brändid. Teadlike tarbijate jaoks tekkis sellega nõutu olukord, sest müüdav toit oli:    

*  keskpärase maitsega – lihtsalt tarbimiseks, mitte nautimiseks  

*  igav – kõik kohad on täis, kõik tarbivad 

*  ühekülgne – väiketootjate toodangu vähenemisega ahenes valikuvõimalus; uudistooteid oli vähem     

*  ebatervislik (Näiteks, üks halvimaid näiteid: Am.Ühendr-des kasvusteroidide abil toodetud veiseliha tarbimise tõttu lapsepõlves, on täna osad täisikka jõudnud mehed lastetud)  

*  uutele, tervislikele toitumistrendidele mittevastamine – kõrge E-ainete sisaldus, liiga kaloririkas jm.

 Tarbijad leidsid lahenduse gurmee-tegevuste hoogustamisega: üksteisele või klubides erilisi roogasid valmistades taastati elevus ja seltskonnavõlu mida hea toit ja vein pakkuma peaks.  Kõige paremas olukorras ehk mitmekülgsema toidukultuuriga olid ja on need inimesed, kelle perekonna traditsioonides oli toidu valmistamine, kvaliteetsest toorainest. Perekonnatraditsioonidega restoranid kuuluvad samuti sinna rühma.    

 2001-sel aastal tuli Prantsusmaal Bayonnes kokku grupp kahe riigi toidutootjaid, eesmärgiks luua ühing mis toetaks iga piirkonna spetsiifilisite toidutoodete valmistamist nii, et konkureerimise asemel täiendaksid üldist toidupilti. Selleks, et teavitada toidu tarbijaid kõigest sellest kvaliteetsest ja omapärasest mida nad on võimelised pakkuma, kaasati tegevusse erinevad toidu- ja veinikubid ning restoranid ja isikud, kes tegelevad kvaliteetsete toidutraditsioonide hoidmisega.        

 Vastukaaluks suurmessidele, kus reklaamimüras läheb sisuinfo kaduma ning kvaliteetsed lõpp tarbijad seda ei külasta, toimub ühingu aastakongressi raames gurmeetoidu ja joogi messilaadne tutvustamine. Nii, et esikohal ei ole müügihind, vaid toote eripära, maitse ja iseloom.

 Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis on kohalikud toidutootjad ära märkinud ja taasloonud need ajaloolised piirkonnad, kus valmistatakse spetsiifilist, kohalikku toodet ehk veiniapellatsioonide kõrvale on loodud toiduapellatsioonid, peamiselt juustule ja lihatoodetele.
Apellatsioonide loomise eesmärk on olla konkreetsema, argumenteeritud ja tugevama seljatagusega konkureerival müügiturul, rõhutades tootmispiirkonna tähtsust ja kohalikku kvaliteeti (tööoskusi).      

 Üle-Euroopalise vennaskonna laiem eesmärk on toetada mõtteviisi mis hoiab iga piirkonna eripära, täiustades üksteist ning tutvustab ühise Euroopa Liidu erinevaid piirkondi. Euroopa muutub aina homogeensemaks ning omapära on äärmiselt tähtis.    

 Ceuco on organisatsioon mis töötab tuleviku huvides, samm kaugemale sellest kus hetkel oleme ning et rahva harimine laieneks, tuleb seda üritust toetada.

Samas on see ühise, kandva energia tekkimise koht.